Koerakeele Kool

Uuel koeraomanikul tuleb kõige pealt palju õppida ise - kuidas juhtida koera kogemusi nii, et uus oleks tema silmis täiskasvanueas turvaline ja tore, kuidas võimalikult hästi tagada koera hea vaimne tervis (stress on paljude murekäitumiste kurjajuur), kuidas luua koeraga usalduslik teineteisega arvestav suhe, kuidas koeraga kahepoolselt suhelda ning miks koerad teatud erinevatel viisidel võivad käituda. Selleks ei ole vaja meil koer käekõrval kohtuda. Palju efektiivsem on sellist infot edasi anda ja inimestel omandada videoloengute formaadis. Nii saan näidata video- ja pildinäiteid, tuua välja teadusuuringuid ja jagada viiteid muudele kasulikele linkidele. Inimene saab vaadata seda mugavalt endale sobival ajal ja korduvalt, tema tähelepanu ei võta vahepeal ära käe kõrval olev koer ning aega ei tule kulutada trennidesse edasi- tagasi sõitmistele.

Grupitrennide keskkond ei sea enamus kutsikaid, noori koeri ja nende inimesi edule üles. Ümbruses on teised koerad ja võõrad inimesed, keskkonnas uued lõhnad/helid/objektid. Inimesele keskenduda ja teda kuulata on koeral arusaadavalt raske. Kõik muu ümbruses on kutsika jaoks heal juhul uus ja põnev, halvemal juhul hirmutav ja ülestimuleeriv. Mõlemal juhul on koera õppimisvõime madal. Millegi uue õpetamist koerale, tuleks alustada keskkonnas, kus koer suudab ja tahab keskenduda, nt koera kodus. Ja siis liikuda järk järgult segajate rohkemate keskkondadeni. Võime raskemates keskkondades keskenduda on eraldi oskus, mis vajab järk järgulist harjutamist.

Teiste koertega sotsialiseerimiseks ei ole pärast trenni kümme minutit piisav. Ja mis veel olulisem, see pole üldiselt ka sobiv. Kutsikad on pärast trenni vaimselt väsinud, nende stressitase kehas keskmisest suurem, koeri, lõhnu, kõike uut on kogenematu kutsika jaoks ühe korraga liiga palju, koerte läbimõeldud tutvustamiseks ei ole pärast treeningtunni lõppu piisavalt rahulikku aega, üldiselt pole läbi mõeldud, kas ühte grupitrenni sattunud koerad võiksid teineteisele sotsialiseerimiseks üldse sobida. Suurim murekoht on aga see, et ei pruugita tunda piisavalt koerte kehakeelt, ei eristata mängu mitte mängust ja ühepoolset suhtlust kahepoolsest. Igasugune kokkupuude teiste koertega ei ole sotsialiseerimine. Selleks, et koer sotsialiseeruks peab kokkupuude teiste koertega olema tema arvates tore ning ta peab tundma end turvaliselt. Muidu võib teiste koertega kokkupuutel, toimuda koera sotsialiseerimise asemel temas hirmu suurendamine. Sotsialiseerimise läbi viimisest ja koerte lugemisest (kehakeelest) räägin kutsikakoolis pikalt ja laialt koos paljude videonäidetega. Seda infot tuleks inimesel enne praktikat teada. Nii saab ta koerte kohtumise tõenäoliselt edukalt üles seada ja oskab seda juhtida.

Kutsikakooli materjalid soovitan osta ja hakata neid vaatama enne kutsika koju toomist. Teadmisi sellest kuidas kodu ette valmistada, kuidas mööda saata esimesed päevad ja ööd, mis loom koer täpsemalt on, koerte kehakeelest, koerte vajadustest ja kutsikaeas oleva koera eripäradest, on kasulik selleks hetkeks juba teada kui uuele sõbrale järgi lähed. Neid rakendama tuleks inimesel koos koeraga elades hakata kohe, mitte alles siis kui kuskil kutsikakool hakkab. Kutsikaiga on lühike ja kordumatu ning sel ajal kogetu talletab koer endasse väga sügavalt. Just nagu inimesi mõjutab nende lapsepõlv väga.

Paljudel kutsikatel hakkab autoga sõites füüsiliselt halb. Nad võivad seda ka peljata kui neid ei ole autosõiduga sotsialiseeritud. Aeg, mille kulutaksid edasi- tagasi trennidesse sõites, kuluta parem kutsika sotsialiseerimiseks (nt autoga :)). Sotsialiseerimise peatükk on siin kursusel pikk ja põhjalik.